Kontsert "Mälestus"

Pole üldse mahti olnud siia kirjutada . Aga nüüd varusin endale ikka väikese aja , et põhi asjad kirja panna .

  Meie jõudsime kultuurimajja juba kella 2'st . Tegime veel viimased proovid ja hakkasime vaikselt riietuma . Aitasime väikseid ja tegime lauluproovi . Ja - kõik läks ladusalt . 18.15 algas piletite müük . Inimesi oli kohe nii palju . Ja aina rohkem tuli juurde . Laulsime veel natuke Indrekuga ning nagu oligi aeg juba lavale minna . Saal jäi vaikseks , pimedaks ja me alustasime kontserti lauluga . Indrek läks lavale ning laulis esimese salmi . Siis tulin mina ja nii me seal laulsime . Teised tüdrukud istusid lavaääre peal ja laulsid teisest refräänist kaasa . Olgu , kõik polnud nii ilus , mul läksid korraks sõnad meelest ära . AGA , õnneks ma tulin sellest kähku välja ning me laulsime ilusti edasi :) Rahvale vist meeldis , ma arvan :) . Igatahes siis ütles Indrek mõned ilusad sõnad ning me vaatasime ekraanile , kust tuli Marise viimane lindis olev tants . Belgias , "Reis linnast maale" . Istusime ja mõtlesime omi mõtteid . Seejärel tuli meie kord tantsida Marisele viimane tants . Tantsu pealkirjaks panime "Igal ajal" . Tükike meie tunnuslausest vm . Kõik läks ilusti , olime rahul :) 

Seejärel jätkasime juba lõbustamates toonides . Lavale tulid teised rühmad ning meie tormasime riideid vahetama . Nii see kontsert juba meie jaoks käis : lavale , riietusruumi , lavale , riietusruumi .. Meeleolu oli ülev ning väsimusest polnud märkigi . Ainult , et jube palav oli . Tõesti , väga palav . Juba enne kontserdi algust olime tegelikult märjad , aga elasime üle ;) Tuli vaheaeg ja meie hakkasime lasteaia lapsi kokku koguma . Vaheaeg läbi , läksime nendega lavale . Nad olid armsad :) Siis tänamine ja meie kingitus Tiinale . Nagu arvata oligi tuli kõne kohapeal ja mitte eriti hästi :D Aga muidu oli armas . Õnnega tantsisime Sunrise ka . Ja siis meie uus number TTF . Tibi TiinaThe Filler  või siis Tibid Täiega Feilisid . Aga õnneks oli seekord esimene variant teemaks :) Saatsin Indreku saali ning lasime tal vaadata , millise tantsu me ta laulule tegime ;) Hästi läks :) Lõpustseen Regiga oli ka väga lahe . Reivi osas tulid kõik rühmad lavale ning meeleolu oli UP ! Hüüdsime Tiina lavale ning tegime talle uure grupi kalli . Nii armas :) Kummardasime ja etendus oligi läbi . Muidugi Tiina sai palju lilli ja ... Siis kui rahvas oli saalist läinud hakkasime meie alles rokkima . Heino pani muusika peale ja meie lihtsalt reivisime , koos Indrekuga . Tegime veel väiksed tantsulkad ning siis tuli minna pakkima . Pidime oma seapesa ära koristama . JUBE ! Mariega pidasime Moonale loengut , et nii ei tohi kunagi oma asju visata .. Sest ükskord pead sa selle ikka ära koristama :D Jah lõpuk saime riietusruumi korda ning sõitsime surnuaeda . Pidime ikka Marisele ka tänu avaldama , et ta lasi kõigel sujuda :)

Peale seda koju ning magama , sest olime nii väsinud ..

Väike ülevaade , teised kirjutage juurde :)

Ja hakkabki aasta lõppema!

Alles see oli kui ma mõtlesin, et tervelt 4 kuud on veel jäänud kevadkontserdini ja nüüd on see juba kahe päeva pärast käes! Jälle on selline tunne nagu igal aastal, et mitte pole selleks veel valmis. Vaja oleks kasvõi ühte lisa nädalat, aga mida pole seda pole. Oleme igal aastal hakkama saanud, saame sellel kah. Oma viga, et nii palju tahame. Tibid veavad ikka välja, aga nooremad rühmad... ??

Nüüd me siis vihume lisa-trenne teha, et ka viimast uut numbrit lavaküpseks saada.  Kava olen järjekorda saanud, hiiglama pikk, aga kõik tahavad tantsida. Kõige nooremad on kolme-aastased, kes lavale astuvad. Igasugused nipet-näpet detailid hakkavad ka paika saama. Kokku astub lavale u 150 last. 

See esmaspäeva saab raske olema, aga kui see läbi on, siis ma juba tean seda rahulolu tunnet, mis mind õhtul valdab.

Vahepeal siin selgus, et järgmisel aastal toimub Tallinnas Võimlemispidu. Loomulikult läheme ka sinna tantsima. Ooh, järgmine suvi tahaks palju asju teha. Loodame, et me soovid lähevad ka täide.

Aga kõigepealt kohtume 25. mail kell 19:00 kevadkontserdil "Mälestus".

Kontserdi eel ...

Mõned päevad veel kontserdini . Õnneks sujub kõik veel enam vähem . Välja arvatud mu lombakas jalg ja see , et meil pole kõige uuem-raskem tants üldsegi selge veel . Eks siis esmaspäeval näeb , mis saama hakkab . Hoiame pöialt ! Selline laulu jupike tuleb ka veel ära laulda , niiet PÕIDLAD PIHKU !

Liisa istus Paternas , tänavakohvikus , sõi võileiba ja nautis päikest koos 27 sooja kraadiga .

KADE OLEN !

Õnnesoovid Liisale...

... kes praegu kuskil kaugele Euroopa avarustes sooja ilma naudib. Nimelt jättis ta siinsed kohustused unarusse ja purjetas Hispaaniasse. Head reisi ja toredaid elamusi!

Meie siin Hiiumaal aga töötame uue tantsu kallal! Juba kuues sel aastal! Ja valmistume kevadkontserdiks "Mäletsus", mis toimub 25. mail kell 19:00 Kärdla Kultuurikeskuses!

Palju õnne Tiinale!

Tiina on üks auväärsetest Kärdla linna kodanikest, keda sellel aastal Kärdla linna preemiaga tunnustati.

Hiiu Leht:
"Tiina Kaev ja tema juhendatavad laste tantsurümad on toonud linnale hulgaliselt tunnustust. Kaevu käe all harjutab 200 last, nädalas on tal 19 tantsutrenni."

Preemia anti üle linna sünnipäeva tähistanud kontsert-aktusel, kus ka meie ning II rühm esinesime.

Ta on selle ära teeninud ning me oleme tema üle uhked ja õnnelikud. :)

Kiire-kiire aprilli lõpp

“Kuulge lähme tantsupeole,
Kus on muusika, mis jalale teeb head.“

Kolmapäev oli väga teguderohke päev ning see algas tantsupeo ülevaatusega. Me polnud seal aga üksi, oli ka line-naistest kokku pandud naisvõimlemisrühm Liine. Väike pinge oli sellel ülemaailmsel tantsupäeval, aga selle me võtsime maha kultuurimaja ees terve eestiga rahvaga (või vähemalt tantsuinimestega) üheaegselt "Kupparimuorit" tantsides. Nonii, kui pinge oli maas, andsime veel tantsudele viimase lihvi ja siis oligi aeg oma raske töö tulemus ette näidata ning seda jälgis võimlemisrühmade üldjuht Riina Voolpriit. Kõik tuli isegi välja, mul vähemalt ja minu teada teistel ka. Enne kui me märgatagi jõudsime oli ülevaatus läbi, näpunäited antud ja kõlanud lause: “Palju õnne, kõik on pääsenud peole.” Arvatavasti oleksime me õhtuni harjutanud, kui tants poleks selge olnud, kuid õnneks mitte.

“Kuulge lähme tantsupeole,
Võtkem sõbrad ka ja tuju läheb heaks.”

“Hea küll, siis anna mulle kätt
Kaks korda, siis kui näeme.”

Järgneval üritusel oli Karoliine ka meiega, Palju Õnne Talle Sünnipäevaks ! (29. aprill)

Paar tundi saime puhkust, enne kui Suuremõisas kevadpeol taas üles astusime. Hakkasin ilusti 15 minutit varem kodust tulema, et õigel ajal pritsumaja parklas olla. Tervitatud olgu Tõnu Soop, kes mind kultuurimaja eest kohale sõidutas, väga vip värk. Suuremõisas ootas meid, TTTt, I ja III rühma, saal mõttelise piiriga publiku ja lava vahel ning lava keskel oli sammas, mida meie muidugi väga oskuslikult kasutada suutsime, väga põnev oli igatahes esineda.

Pannkooke sai! Õpetasime mõnele “Kupparimuorit” ja tegime ka 19.05 eesti rahvaga koos ühe ühistantsu. Haarasime kaasa breigi-poisid ja läksime nende ja Andraga tantsu lõpus ringi improt tegema.

Ja varsti… tuli The Filler. Esimese kontserdi poole istusime, aga siiski olime kõige kaasaelavamad ehk siis “Tibi Tiina Tantsutrupp – tantsib ka istudes.” Vaheajal tuli Indrek meid instrueerima, kuidas õigesti lava ees kaasa elada, me vist olime isegi kevadel lubanud, et kui Filleril on esinemised, siis meie alati oleme lava ees, elame kaasa, et teised ka hoo üles saaksid. Nii me siis ka tegime, olime vägagi peo hinged, saime isegi pühendusi, sooje pilke, heakskiitvaid pöidlaid ja Karoliine sai sünnipäevalaulu. Igatahes oli meil lõbus!

“Kolm teretust, kui kohtume
Ja soe pilk, kui jälle näeme.”

“Vurra-vurra, vurra-vurra,
Vurra-vurra, vurr-vurr-vurr!”

Täna, neljapäeval, oli meid külla kutsunud muuseum, et esineda “Hiiu-Kärdla Kalevivabrik 180" näituse avamisel. Olime koos II rühmaga ja neil on väga ilusad uued kleidid ja vööd.

“Vurr-vurr-vurr, vurr-vurr-vurr,
Vurra-vurra, vurr-vurr-vurr!”

Aga nädal pole veel läbi, homme (reedel) jälle. Kell 15.00 tähistame Kärdla linna sünnipäeva kontsert-aktusega, kus loomulikult meie “Regitantsu” näha võib, tulge siis kultuurimajja. Sünnipäevaga seotud tegevusi on homme teisigi ja Teeme Ära raames võivad kõik hommikul mõttetalgutele minna.

Kajastus ajalehest...

Väljavõte ajalehest Hiiu Leht (teisipäev, 28. aprill 2009), mis kajastas Vaapo Vaheri raamatuesitlust.

"Üllatusliku, kauni ja humoorika aktsendi andsid õhtule kaks Tiina Kaevu tantsijat, kes hüppasid välja musta keebi alt, mida vaatajad juba elutuks dekoratsiooniks pidasid ning esitasid salongiballetti taotluslikult pisut amatöörlikul moel." (Harda Roosna)

Mulle see lõik väga meeldis. Väga hästi illustreeriv ja tabav.

Kino on Saatan, kes imeb su rinda...

Kuna keegi teine sõna ei võta, siis kajastan meie viimast ettevõtmist/esinemist ise!


Nimelt eile, 24.aprillil kell 18:30 toimus Vaapo Vaheri raamatu "Kino on saatan, kes imeb su rinda" Hiiuma esitlus, Kärdlas Pikas majas. Kutsel oli välja kuulutatud: Vodka, ballett ja 7 kevadist filmihetke.

Meie olime siis see ballett. Solistidena tegid oma debüüdi Marie ja Tiiu, kroonid peas ja batškad seljas. Ainult jazzukas rikkus täiuslikku pilti baleriinist.

Proovi tehes märkis vanameister, et see on just see, mis talle siia vaja.


Kui Tibid alles ettevalmistusi tegid, siis kuulsime muudkui kellahelinat, mis tähendas külastajate saabumist. Mina sisenesin saali koos mustades keebides peidetud baleriinidega, kes sättisid end saalinurka tekitades salapära. Publikut oli päris palju. Rahva seast kostus lause. "Huvitav, kes seal siis nüüd seisavad".


Külalistele pakuti eht venelikku pidurooga: rosolje, heeringaleib, soolaseened, hapukurk, moosipallid ja loomulikult tee ja vodka. Ja tüdrukud muukui seisid ja ootasid oma etteastet.


Peoperemees avas õhtu ja andis sõna baleriinidele. Kui muusika kõlama hakkas, langesid tüdrukute õlult mustad keebid ja rahva seast käis läbi "wou". Kostus isegi mõni käteplagin. Kuid midagi oli viltu?! Mulle nagu meenud, et nendel pidid käes olema ka ahastava baleriini silmapühkimirätikud. Aga need olid alles kotis. Mis sellest, et Marie need ekstra koju kaasa võttis, puhtaks pesi ja triikis...nüüd tantsisid nad ilma rätikuteta.


Peale lõpuakordi ja graatsilist kummardust kõlas vali aplaus, mis jättis südamesse hea tunde. Baleriinid võtsid kohad sisse minu lauas, seljad sirged ja pead püsti. Pole kerge olla esindusüritusel. Pealegi oli kõht tühi ainult minul, nemad keeldusid isegi maitsvast moosipallist. Teed nad veidike moka otsast mekkisid. Üks härra ütles, et kuule Vaapo, sinu lauas istuvad kõige kaunimad daamid! Selle peale vastas peoperemees, et nii see peabki ju olema. Ja olgu öeldud, et need daamid olime siis meie.: Marie, Tiiu ja Tiina ning ka Ere, kes meid sinna esinema kutsus.


Edasi läks õhtu filmivaatamisega. Vanemeister rääkis iga filmi (no raamat räägib Vene filmikunstist) kohta, selle autori kohta midagi, mis kohati venis veidike. Ka need filmikatked olid meie jaoks natuke liiga pikad. Alguses oli tummfilm aastast 1925, mis tüütas lõpuks ära. Sellele järgnes jube sõjafilm (vist 1928 tehtud), kui mitte öelda räige. Siis armastusfilm (vist 1958), mille lõpus naine ikka oma armastatu maha lasi. Ja ausaltöelda häbi tunnistada, aga neljandat ei mäleta...


Ja siin meie viisakus ja välapeetus lõppes. Hakkas veidike jahe ja ka natuke igav. Eks ta ju hariv oli, aga... Kahju et tüdrukute vene keele õpetajat kohal polnud, muidu oleks äkki kohe viie kätte saanud. Eesti keele õpetaja oli igaljuhul platsis.


... aga meie tõusime siis üritades viisakaks jääda, püsti ja lahkusime saalist. Mille peale vanameister ütles, et seda kõike on vist baleriinidele veidike palju ... :) Mis seal salata, igavaks kippus küll, aga julgen väita, et see oli väga huvitav kogemus.



Vot sedasi meie esindusüritus läkski. Triin ja Maria olid ka alguses kohal oma fotoka ja videokaameraga, aga esimesel võimalusel nad kahjuks lahkusid... :(

Panen ka siis mõned read sellest pühapäevasest Koolitantsust kirja. Üritan leida selliseid väikeseid detaile, mida Triin mainimata jättis.

Kokkuvõttes oli päev pikk ja täitsa väsitav, aga ka täis häid elamusi, naeru ja nalja. Tore oli!

Enne kui meid hommikul praamile lasti, paluti

mul avada auto tagaluuk. Nimelt kontrollis piirivalve ja politsei koostöös kõiki suuremaid ja

toonklaasiga autosid, et mitte üks noor huligaan saarelt jalga ei laseks. Olgu öeldud, et meie autos teda polnud.

Pärnus ootas meid tõeliselt soe vastuvõtt. Isegi hommikusöök, mida me hommikul seal süüa ei saanud, oli kaasa pakitud. Nii armas neist. Meile

tekitati kohe garderoob, prooviaeg ja

esinemiseks koht eeskavas. Meid tõesti oodati! See oli hea tunne. Publik oli ka soe!

Kuigi... esinemine ei läinud nii hästi kui mina ja me kõik lootsime. Tibid küsisid hiljem, et ütle kolme sõnaga...! Mis mul öelda kui et, lõpuga keerasite kihva. Laval toimus laukokkupõrge, millist meil enne veel pole olnud. Noh ja siis veel nii natuke nipte-näpet. Aga... siiski arvan, et Tibid andsid endast sel hetkel kõik, milleks suutelised, kuigi see polnud nende parim esitus. Tõenäoliselt pingeline oote-päev võttis nüüd lõivu, kui kõik mured kohalejõudmise pärast olid möödas. Suur pingelangus!

Eks me siis mossitasime natuke ja olime õnnetud ja pettunud kõik koos!

Aga...kõigetähtsam oli siiski see, et me kohale jõudsime ja oma tantsu ära tantsitud saime ning näidata oma suurt tahet kohal olla, kas või läbi tormi...

Oma mossis tuju läksime parandama tuulistele Pärnu linna tänavatele. Leidsime ühe söögikoha, mis osutus lõpuks täitsa masendavaks. Sellist teenindust pole juba väääga ammu

nähtud. Söömise ja poodlemisega

ühelepoole saanud, olid ka tujud paremaks läinud.

Ärevus tekkis taas, kui lõpetamine edasi lükkus. Siiski jõudsime ka oma kategooria tulemised ära oodata. Tants küll midagi ei saavutanud, aga üllatus oli veelgi suurem, kui mind juhendaja eripreemia kätteandmiseks välja kutsuti. Seda poleks ma osanud küll mitte oodata. Üllatus! Loomulikult tore üllatus!

Tagasitee on Triin juba ilmekalt lahti kirjutanud. Ainult et see veel puudu, et koduteel kohtasime me 6 kitse, 3 rebast, 2 jänest, 1 põtra, 3 kassi ja 1 koera.

Saigi vist läbi! Omapärane nädalavahetus oli!

Kell 6 oli start ja sõitsim kiiruga sadamasse . Istusime bronni etteotsa maha ja hakkasime praami väljumist ootama . Minu imestuseks oli sadamas kell pool 7 juba nii palju rahvast , kuigi praam läks alles pool 9 . Istusime sadamamajja ja hakkasime niisama lobisema . Vahepeal sõime hommikusööki ja tegime niisama nalja . Mingi aeg jõudsid Käina poisid ja Helgi ka sadamasse .

Laeva peale sõit ja õigepea hakkasime kaarte mängima , sõime ja rääkisime niisama juttu . Ma küll pidin juba Maarja toitu minema välja nõudma , aga õnneks see ikkagi tuli enne kui ma oleks saanud midagi kurjasti öelda ja kõigil oli hea olla :D 

Algas sõit Pärnu poole . Kalev ja passat , Helgi ja škoda , Tiina ja ford ning Piret ja mazda . Sõitsime kiirestikiiresti Pärnu Kontserdimajja ja sealt hopshops proovi . Saime proovid tehtud ja siis jäi üle ainult oodata , millal lavale saab . Panime ennast korda ja tsillisime niisama ringi . Läksime estraaditantsude teist osa vaatama ja tõesti , need olid head ! Lõpuks saime lavataha ja olime valmis , et lavale minna . Lauri siis tutvustas meid rahvale ja muusika pandi peale . Enne ta muidugi jõudis teisel pool kardinat plikadeg juttu rääkida ja küsida,  et mis ta meie käest intervjuus küsima hakkab .. Aga siis tuli muusika peale ja .. Me tantsisime . Andsime endast muidugi kõik ! Millegipärast põrkasid kaks tüdrukut tiivikus kokku ning .. Jah .. Mis seal ikka , nagu Tiina ütles , keerasime kihva .. Meeleolu langes , aga õige pea tõusis jälle . Saime süüa :D .. Meie laudkond ( mina , Katre ja Maarja) pidime aga pettuma nõude puhtuses ning üldse ei tahtnud sealsest klasist juua :/

Käisime Pärnu keskuses ja shoppasime :) Sealt taasi kontserdimajja . Istusime ja vaatasime niisama ringi . Lõpuks istusime kõik ühes lauas , lisaks paar sõpra/tuttavat . Vaatasime ja naersime kui lahedad Rauno väiksed on . Kui ainult Tiina väiksed selliseid jutte räägiks ;)

Läksime siis ukse taha ootama , et saali saada ja , et lõpetamine algaks .. Kell 8 pidi hakkama , aga juba oli kell 8sa läbi .. Siis teatati , et oi , lõpetamine algab alles 15 minuti pärast.  Meil oli aga minuti pealt minek . Ei saanud eriti lubada seda 15 minutit . Tiina käis meenutas Koolitantsu tiimile, et me tahaks ära jõuda ja nagu võluväel avati uksed nii 10 minutit varem , kui lubatud . Olime muidugi juba valmis sadamasse helistama , et nad laeva kinni hoiaks , meie jaoks :) Õnneks me ei pidanud seda tegema ;) Nojah , kuulutati välja siis laureaadi tiitlid . Loomulikult lootsime , aga .. Ei pidanud väga palju pettuma . Teised olid ju ka väga tugevad ja laureaadi tiitel anti välja kõikide vanusegruppide peale . Sealt easi tulid juhendaja eripreemiad . Nii 6-7 preemiat anti välja ning esimesena hõigati Tiina Kaev . Me muidugi läksime lolliks ja hakkasime kisendama :D Tiina jooksis lavale ja me olime mega õnelikud . Siiskit tühjade kätega me koju ei tulnud ! Peale seda läksime suhteliselt kohe ära ka . Autodesse ja kodu poole . Meie autos ( mina , Marie , Katre ) pidu muidugi ei lõppenud . Meil see alles algas . Hakkasime laulma ja tantsima ning tuju oli väga üleval ! Ulgusime üle auto laule kaasa ja .. Oi meil oli naljakas . Kuskil Amanda puhveti juures tegi aga Tiina ümberpööru ja sõitsime siis tagasija uuesti ümberpöörd ja uuesti ümberpöörd .. Nii 4 korda suutsime Amanda puhveti eest mööda sõita . TomTom näitas teist suunda , sinna tuli minna . Koemata olime õigest teeotsast mööda sõitnud ning teinud nii umes 17 km pikkuse lisaringi . Õnneks leidsime õige teeotsa üles ja laeva väljumiseni oli jäänud 30 minutit ja täpselt 30 km oli sõita . Pinge :D ! Kihutasime siis sadama poole . No , me olime juba 17 sadamas , sõitsime peale ja ootasime Helgi autosid . Lõpuks jõudsid ka nemad . Nii 22.24 sõitsid nad autoga praami peale . Me muidugi juubeldasime ja plaksutasime neile ;) Läksime üles ja võtsime kohad sisse . Sõime ja tegime niisama nalja . Kun poisid olid natuke nördinu , et nead midagi ei saanud siis mõtlesime , et lähme teeme poistel tuju heaks . Andsime neile kommi ja kiivisid ja palusime endaga pilti teha . Oi , poistel nägu oli naerul , nad tundsid ennast tõeliste staaridena ! Tegime pilte ja proovisime Katrega breigi võtteid .. Okeii , me peame veel natuke harjutama .. Peale seda algas meil tüdrukute session . Tegime vist igalpool kus võimalik pilte . Poisid aga vist luurasid meid ja siis kutsusime ühe neist endaga pildi pale . Teised seal naersid ja ütlesid, et see poiss lööb kõigile tüdrukutele külge ja et talle meeldib seksida . Me puhkesime muidugi valjultn aerma ja naersime nad natuke välja :D Lõpuks tuli ikkagi teised ka pildi peale ja tegime seal private reidikaid . Mina , Katre ja Marie suutsime veel pingi peal külakuhja teha,  sealt teiega maha kukkuda ja laevatädi silme tte jääda,  et ka naerma puhkes . Me lihtsalt ukerdasime seal maas . Lõpuks tulid teised tüdrukud ka ja me naersime ikka korralikult nende piltide üle , mis me tegime :D 

Kuna poisid läksid suhteliselt häkki täis , hakkasime me nendega battlet tegema . Nad breikisid , meie tantsisime niisama vastu :D .. Väga naljakas oli , sest lõpuks me lihtsalt reivisime kõik koos :) Tšill oli :) ! 

Siis jõudis laev imekombel kiiresti juba sadamasse ja me läksime autodesse . Jätsime hüvasti ja läksime kodudesse ära . Head ööd :)

Vot selliseks kujunes ülejäänud reis . Mul praegu pilte pole , aga keegi kellel on,  lisagu :) 

Magamata öö...

Kell on 5:00. Magamata öö seljataga. Mitte ei tahtnud uni peal seista. Iga veidikese aja tagant kuulatasin, kas tuul puhub... nagu ei puhu eriti...

Millal kell 5 saab, et uu infot saada...

Ja oh üllatust, netis pole ühtegi sõna Heltermaa-Rohuküla liini kohta... Telefon on kinni...

Mul on tunne, et sadamates on telefonitorud maas...

Egas midagi. Sõidame sadamasse...

Koolitantsu saaga läbi aastate

No jah, üks närvesööv päev läbi, terve öö veel ees...

Aga millega siis Tibid sel ajal tegelesid, kui me praamide liikuma hakkamist ootasime, illustreerivad kõrval olevad pildid.

Ei oskagi kirjeldada seda tunnet, mis mind terve päeva valdas: jõuetus, nördimus, pettumus...
Sellist ebaõnne pole meil veel enne esinemistega olnud. Oleme mitu aastat koolitantsu piirkondliku vooru ajal mandril tormi-lõksus olnud. Esimene kord jäime jääteel tuisu kätte. Teine aasta oli jää liikuma hakanud, nii et isegi kiirbuss ei sõitnud Tallinnast välja ja kahe päevane reis venis kolmeseks. No ja siis veel see Pronksöö... see oli täpselt Koolitantsu finaali ajal 2 aastat tagasi...


Eelmine aasta kah praamid lõpetasid õhtul sõitmise. Õnneks väikesed said koju ja meil polnudki plaani õhtal kodupoole liikuda, nii et järgmiseks päevaks oli liikulus juba taastatud.

Kui veel lisada see, et igal aastal on meil keegi Koolitantsul väga tõsiselt haigena laval olnud. Kaasa-arvatud Katrekese ninaverejooks enne lavalemineku, siis on ikka omajagu närvirakke sellele festivalile jäetud.

Aga nii lollisti kui sel aastal...... lihtsalt tõsine ebaõnn...

Aga alla me ikka ei anna.... Homme üritame uuesti!

Kell on 22.00. Oleme veidi lootusrikkamad kui enne.

TEEME ÄRA PLIKSID!