kolmapäev, 22. aprill 2009

Panen ka siis mõned read sellest pühapäevasest Koolitantsust kirja. Üritan leida selliseid väikeseid detaile, mida Triin mainimata jättis.


Kokkuvõttes oli päev pikk ja täitsa väsitav, aga ka täis häid elamusi, naeru ja nalja. Tore oli!

Enne kui meid hommikul praamile lasti, paluti
mul avada auto tagaluuk. Nimelt kontrollis piirivalve ja politsei koostöös kõiki suuremaid ja
toonklaasiga autosid, et mitte üks noor huligaan saarelt jalga ei laseks. Olgu öeldud, et meie autos teda polnud.

Pärnus ootas meid tõeliselt soe vastuvõtt. Isegi hommikusöök, mida me hommikul seal süüa ei saanud, oli kaasa pakitud. Nii armas neist. Meile
tekitati kohe garderoob, prooviaeg ja
esinemiseks koht eeskavas. Meid tõesti oodati! See oli hea tunne. Publik oli ka soe!

Kuigi... esinemine ei läinud nii hästi kui mina ja me kõik lootsime. Tibid küsisid hiljem, et ütle kolme sõnaga...! Mis mul öelda kui et, lõpuga keerasite kihva. Laval toimus laukokkupõrge, millist meil enne veel pole olnud. Noh ja siis veel nii natuke nipte-näpet. Aga... siiski arvan, et Tibid andsid endast sel hetkel kõik, milleks suutelised, kuigi see polnud nende parim esitus. Tõenäoliselt pingeline oote-päev võttis nüüd lõivu, kui kõik mured kohalejõudmise pärast olid möödas. Suur pingelangus!
Eks me siis mossitasime natuke ja olime õnnetud ja pettunud kõik koos!

Aga...kõigetähtsam oli siiski see, et me kohale jõudsime ja oma tantsu ära tantsitud saime ning näidata oma suurt tahet kohal olla, kas või läbi tormi...
Oma mossis tuju läksime parandama tuulistele Pärnu linna tänavatele. Leidsime ühe söögikoha, mis osutus lõpuks täitsa masendavaks. Sellist teenindust pole juba väääga ammu
nähtud. Söömise ja poodlemisega
ühelepoole saanud, olid ka tujud paremaks läinud.

Ärevus tekkis taas, kui lõpetamine edasi lükkus. Siiski jõudsime ka oma kategooria tulemised ära oodata. Tants küll midagi ei saavutanud, aga üllatus oli veelgi suurem, kui mind juhendaja eripreemia kätteandmiseks välja kutsuti. Seda poleks ma osanud küll mitte oodata. Üllatus! Loomulikult tore üllatus!

Tagasitee on Triin juba ilmekalt lahti kirjutanud. Ainult et see veel puudu, et koduteel kohtasime me 6 kitse, 3 rebast, 2 jänest, 1 põtra, 3 kassi ja 1 koera.

Saigi vist läbi! Omapärane nädalavahetus oli!

0 kommentaari: