Muljeid tantsupeolt

Ma küll juba kodukale kirjutasin artikli, aga eks panen siia kah mõned emotsioonid kirja.

Alustan sellega, et mul on hiiglama vahvad Tibid, kes suudavad mind ikka ja jälle üllatada. Nagu Triin eelpool ütles, MA ARMASTAN OMA TIBIKAID, nii ütlen ja mõtlen minagi. Ma olin juba ennast harjutanud mõttega, et nad ei toogi mulle lilli ja üritasin maasikaid välja nuiata, aga seegi ei õnnestunud. No ja siis nad tulid lillede ja maasikatega. Mmmmmmmmm, pisar jälle silmas. Nii armas!

Aga mis veel. No nädal oli töökas, väsitav, aga tore. Emotsioonid on laes ja läheks aga jälle. Tüdrukud pidasid ennast pea-aegu :) korralikult üleval, kui välja arvata see, et öösel oli vaja minna burksi sööma ja nii valjusti itsitada, et treener Kaev ennast üles ehmatas (siis hakkasin õpetajaks ja käskisin magama jääda, kell oli ka juba pool 3), mõni ei kuulanud vahel sõna ka ja ei pannud proovis midagi pähe päikese kaitseks. Sain teada, et nendes on peidus suur ärivaist. Energiat jätkus kauemaks.

Käisime vaatmas Admisraliteedi basseinis tule tulemist. Ilus. Jalutuskäik öises Tallinnas oli mõnus vaheldus kuumadele proovipäevadele. Olime kui tõelised turistid. Hea, et vanus pole otsaette kirjutatud. :) Lõbus oli.

Etendus oli ilus ja külmajudinad jooksid üle selja, kui terve staadionitäis publikud püsti seisis ja aplodeeris. Mulle meeldisid eriti need Jaan Tätte vaheteksid. Nii tabavalt öeldud. Panid kohe mõtlema. Hästi läbipõimitud ja terviklik etendus oli.

Ühel õhtul pakkisin kiiruga oma mõned kodinad kokku, et varem Hiidu ära saata. Hiljem avastasin, et olin sinna pannud ka oma juhendaja eraldusmärgi. Nii kurb olin. Vahel on sellised väikesed asjad väga tähtsad. Aga naised olid kohe nii abivalmis eesotsas Pilviga ja organiseerisid selle mulle järgmiseks päevaks koolimajja tagasi. Jälle happy!

Kool oli normaalne, süüa saime vääääääga hästi. Tavaliselt saab tantsupeol alati alla võtta, siis seekord see küll ei õnnestunud.

Rongkäigus käisin kui õpetaja mitte kui üks 600 võimlejast. Käisin ruttu koolist läbi ja tegin kostüümivahetuse. Rahvast oli teeäärtes nii palju. Ei mäleta, et varem oleks publikut rongkäigule nii lähedale lastud. Vägev. Meile hüüti nii palju igasugu hõikeid. Peamine oli "Elagu Tiinad". Mitu korda küsiti, et kus Tiina on? Kõige vahvam oli aga see. "Elagu sport ja ilusad kehavormid"

See on asi mis võtab palju, aga annab veel rohkem vastu! Võimas!